Alates 2008. aastast on keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid. Jäätmeid tuleb sorterida. Aastal 2004 hakkas kehtima Jäätmeseadus. Jäätmete sorteerimist korraldab kohalik omavalitsus (Keskkonnaministeerium).

Jäätmeid on kohustuslik liigiti koguda kõigis majapidamistes. Liigiti kogutakse (Keskkonnaministeerium, Infovoldik “Jäätmeratas”):

  • Pakendeid. Näiteks tühjad piima- ja mahlapakid, konservkarbid, kaaned ja korgid, kilekotid, šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupipudelid, pandimärgita pudelid, karbid. Need tuleb viia pakendikonteinerisse.
  • Pandipakendeid. Näiteks pandimärgiga klaas- ja plastpudelid ning plekkpurgid. Need tuleb viia tagastuspunkti või pakendikonteinerisse.
  • Biolagunevaid jäätmeid. Näiteks puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagari- tooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos filtriga, määrdunud/värvitud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid. Need tuleb viia komposti või vastavasse konteinerisse.
  • Riideid ja jalanõusid. Näiteks puhtad ja terved riided ning jalanõud, voodiriided, kardinad, käterätid jms. Need anna sõbale või naabrile või vii taaskasutuskeskusesse, riidekonteinerisse. Kulunud ja kasutuskõlbmatud jäätmejaama.
  • Paberit ja pappi. Näiteks ajalehed, ajakirjad, trükised, joonistuspaber, raamatud, puhas paber ja papp jms. Need tuleb viia vanapaberi konteinerisse või jäätmejaama.
  • Plastikut. Näiteks plastkelk, -mänguasjad, -ämbrid, -kausid jms. Need tuleb viia jäätmejaama
  • Remondi- ja ehitusjäätmeid. Näiteks maalriteip, plaadid, tapeet jms. Väikeses koguses pane segajäätmete konteinerisse. Suures koguses vii jäätmejaama või telli ehitusjäätmete konteiner. Suuremad jäätmed nagu näiteks aknad, uksed, kipsplaadid, klaas, tellised, ehitusvill, torud, lakitud ja värvitud puit. Nende jaoks tuleb tellida ehitusjäätmete konteiner või viia jäätmejaama.
  • Suurjäätmeid. Näiteks diivan, madrats, vaip, voodi, kapp, kraanikauss, vann, WC-pott, aiamööbel, jalgratas, lapsevanker jms. Anna sõbale või naabrile või vii jäätmejaama või uuskasutuskeskusesse.
  • Prügi, mida ei saa liigiti koguda. Kõik muud jäätmed, mida liigiti ei koguta. Näiteks katkised riided ja jalanõud, toidujäätmetena tekkivad kondid, toidulisandid, kosmeetika, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, pastapliiatsid, hõõgniidiga lambipirnid. Vii segajäätmete konteinerisse
  • Lambipirne. Säästupirn ja ledlamp on ohtlikud jäätmed, vii need jäätmejaama. Hõõgniidiga ja halogeenlambipirn pane prügi hulka.
  • Elektroonikat. Külmik, pliit, pesumasin, raadio, föön, lokitangid, kõrvaklapid, arvuti, printer, mobiiltelefon, mp3 mängija, patareidega mänguasjad jms. Vii jäätmejaama või tagasta vana seade müügikohta uue ostmisel. Võetakse vastu tasuta
  • Patareisid ja akusid. Väikesed patareid, laetavad patareid, mootorsõidukite akud, mobiiltelefonide akud, MP3 akud jms. Vii poodi, kus sellist liiki patareisid ja akusid müüakse, või jäätmejaama. Võetakse vastu tasuta
  • Rehve. Auto-, traktori-, mootorratta- ja haagise- vms rehvid. Vii jäätmejaama. Need võetakse vastu tasuta
  • Ravimeid. Valuvaigistid, retseptiravimid jms.Vii apteeki või jäätmejaama.
  • Kemikaale. Vanaõlid, värvid, lakid, liimid, pestitsiidid, mürgid (rotimürk), küünelakieemaldi, toru- puhastusvahend ja muud ohtlikud või tundmatud kemikaalid. Vii jäätmejaama. (Keskkonnaministeerium allikana.

Uuendatud: 28.02.2016

 

 

 

 

 

 

 

 

Showcases

Background Image

Header Color

:

Content Color

: